Juhend lauahoki versiooni STIGA võistluste läbiviimiseks Eestis hooajal 2008/2009

Peatükk 1. Eesti meistrivõistlused 2008/2009

1. Üldtingimused

1.1. Kõik Eesti meistrivõistluste mängud toimuvad lähtuvalt lauahoki versiooni STIGA reeglitest, mis on kinnitatud Rahvusvahelise Lauahoki Föderatsiooni (ITHF) poolt.

1.2. Individuaalsed Eesti meistrivõistlused korraldatakse seitsme (7) etapina vastavalt võistluste ajakavale eesmärgiga selgitada välja Eesti Lauahoki Liidu (ELHL) parimad mängijad.
1.2.1.  Iga Eesti meistrivõistluste etapp koosneb üldturniirist, millega selgitatakse välja võitjad ja auhinnasaajad järgmistes kategooriates: avatud ehk OPEN kategooria (vanus pole määratud), juuniorid (kuni 18-aastased mängijad), veteranid (40-aastased ja vanemad mängijad) ning naised.

1.2.2. Võistlejate vanusekategooria määramisel lähtutakse võistluse läbiviimise kuupäevast.

1.2.3.  Eesti meistrivõistlused on avatud ka kõikidele välismängijatele, kes osalevad võistlustel kohalike mängijatega võrdsetel tingimustel, kuid ei saa üldarvestusse kantavaid punkte ega osale medalite jagamisel.
1.3.      Eesti meistrivõistlusi korraldab ja viib läbi Eesti Lauahoki Liit.
1.3.1.  Indviduaalsete Eesti meistrivõistluste tulemusi arvestatakse Eesti koondise kandidaatide valimisel. 
1.4.      Eesti meistrivõistluste etappide läbiviimise eel toimub mängijate registreerimine ja osavõtumaksu tasumine, mille suuruse määrab ELHL.
1.4.1.  Mängijad, kes alustavad meistrivõistlusi mistahes klubi koosseisus, peavad kuni meistrivõistluste lõpuni kuuluma samasse klubisse. Mängijate üleminekud ühest klubist teise on hooaja kestel keelatud. Mängijate üleminekud ühest klubist teise on lubatud ainult suvisel perioodil alates 20. juunist kuni 31. augustini. Mängija üleminek on õiguspärane vaid juhul kui nii mängija kui tema uus klubi informeerivad sellest Eesti Lauahoki Liidu juhatust ning eelmisel klubil ei ole nimetatud mängija suhtes materiaalseid pretensioone.
1.5.      Kõikide Eesti meistrivõistluste etappide lõpptulemused loetakse ametlikeks ning fikseeritakse ELHL-is ja ITHF-i reitingus.

2. Individuaalsete Eesti meistrivõistluste etapi läbiviimise kord

2.1 Asetus
2.1.1. Mängijate paigutamine alagruppidesse toimub asetuse printsiibil.
2.1.2. Turniirile registreerunud mängijad (sealhulgas välismaalased) saavad osalemiseks asetuse vastavalt kohale rahvuslikus paremusjärjestuses, mis omakorda lähtub ITHF-i reitingust.

2.1.3. Ilma reitingukohata mängijaid loetakse uustulnukateks ning nad jaotatakse gruppidesse lähtuvalt turniiri korraldajate äranägemisest. Võimalusel paigutatakse ühe riigi või klubi mängijaid eraldi gruppidesse.

2.2.      Esimene faas – valikturniir 
2.2.1.  Juhul kui turniirile on registreerunud kuni 23 mängijat, peetakse üheringiline põhiturniir kõikide osalejate vahel, millele järgnevad play-off mängud. Juhul kui turniirile on registreerunud enam kui 24 mängijat, paigutatakse võistlejad võrdsearvulistesse valikgruppidesse suurusega 12 kuni 20 inimest. Moodustatavate gruppide arv sõltub osalejate arvust.
2.2.2.  Kõikides valikgruppides peetakse üheringiline turniir, mille kestel kohtuvad samasse gruppi kuuluvad mängijaid omavahel ühe korra.
2.2.3.  Valikgrupist võistluste järgmisesse faasi pääsevate mängijate arv sõltub valikgruppide arvust. Juhul kui valikturniiril on kaks valikgruppi, pääsevad Kõrgliiga põhiturniirile mängudele mõlema grupi 8 parimat mängijat. Ülejäänud mängijad jätkavad Esiliiga põhiturniiril.

2.3. Teine faas – mängud liigades

2.3.1. Kõikides liigades mängivad osalejad omavahel üheringilise põhiturniiri. Valikgruppide omavaheliste mängude tulemused arvesse ei lähe.
2.3.2 Erinevate liigade põhiturniiri tulemuste alusel selgitatakse välja etapi üldine paremusjärjestus.
2.3.3. Mängijad, kes keelduvad valikturniiri järel madalamates liigades edasi mängimast, paigutatakse automaatselt turniiritabeli lõppu lähtudes nende kohast valikturniiril.

2.4. Kolmas faas – play-off
2.4.1. Kõrgliiga põhiturniiri kaheksa edukamat mängijat pääsevad play-offi, kus selgitatakse välja etapi 1.- 8. koha omanikud. Esiliiga põhiturniiri neli edukamat mängijat pääsevad play-offi, kus osalejate soovi korral selgitatakse välja Esiliiga nelja kõrgeima koha omanikud.

2.4.2. Veerandfinaalide paarid moodustatakse vastavalt Kõrgliiga põhiturniiri tulemustele alljärgnevalt:

Paar 1:           1. koht – 8. koht
Paar 2:           4. koht – 5. koht
Paar 3:           2. koht – 7. koht
Paar 4:           3. koht – 6. koht

2.4.3. Veerandfinaalide võitjad selgitavad välja kohad esimesest neljandani ning moodustavad poolfinaalide paarid nii, et veerandfinaali paaride 1 ja 2 võitjad mängivad omavahel ning paaride 3 ja 4 võitjad omavahel.

2.4.4.  Poolfinaalide võitjad selgitavad etapi esikoha omaniku. Poolfinaalide kaotajad mängivad seeria kolmandale kohale (seeria pikkus lepitakse eraldi kokku, kuid mitte rohkem kui kolme võiduni).
2.4.5.  Play-offis konkurentsist välja kukkunud mängijate lõpliku positsiooni selgitamisel lähtutakse vastava liiga põhiturniiri lõpptulemustest.
2.4.6.  Play-off seeria vältab ühe osapoole neljanda võiduni saavutamiseni parem seitsmest põhimõttel.
2.4.7.  Play-off seeria mängudes viike ei ole. Kui mänguaja vältel ei suuda kumbki osapool paremust saavutada, järgneb lisaaeg kuni esimese väravani (overtime). Lisaajal  sooritab kõik lahtivisked kolmas isik, mitte üks mängijatest.
2.4.8. Play-off seerias mängitakse järjest, mängude vaheliste vaheaegadega kuni kolm minutit.

2.4.9. Juhul kui play-off seerias mängitakse mitu mängu samaaegselt ja üks või rohkem kohtumisi läheb lisaajale, ootavad ülejäänud mängijaid nimetatud kohtumis(t)e lõppu ja alles seejärel jätkavad järgmise mänguga.

2.4.10. Juhul kui ühes paaris kestab lisaaeg enam kui kolm minutit, algab play-off seeria  järgmine mängudevoor mitte hiljem kui üks minut pärast nimetatud kohtumise lõppemist.
2.4.11. Laua ja poole valib play-off seerias see osapool, kes sai põhiturniiril kõrgema koha.
2.4.12. Play-off seerias vahetavad mängijad pooli teise ja neljanda mängu järel. Alates viiendast kohtumisest toimub poolte vahetus iga kohtumise järel. Lauda võib play-off seeria mängudes vahetada vaid tehnilise rikke korral.

3. Grupiturniiri läbiviimise kord
3.1. Grupiturniiril (valikgrupp, põhiturniir) kohtub iga mängija kõikide vastastega.
3.2. Iga võidu eest teenib mängija 2 punkti, viigi eest 1 punkti ning kaotuse eest o punkti.
3.3. Kahe mängija võrdsete punktide korral selgitatakse paremusjärjestus alljärgnevatele näitajatele tuginedes:
a) Omavaheliste mängude punktid;
b) Omavaheliste mängude väravate vahe;
c) Omavaheliste mängude suurem visatud väravate arv;
d) Turniiri üldine väravate vahe;
e) Turniiri jooksul visatud väravate arv;
f) Suurem võitude arv;
g) Lisamängu korraldamine

3.4. Kolme või enama mängija võrdsete punktide korral selgitatakse paremusjärjestus nii:
?) Omavaheliste mängude näitajaid (n.ö. miniturniiri tulemus);
b) Omavaheliste mängude väravate vahe;
c) Omavaheliste mängude suurem visatud väravate arv;
d) Turniiri üldine väravate vahe;
e) Turniiri jooksul visatud väravate arv;
f) Suurem võitude arv;
g) Lisamängu korraldamine

4. Vaidluste lahendamine ja sanktsioonid
4.1. Vaidluste lahendamiseks moodustatakse iga etapi eel kohtunikekogu, millesse kuuluvad erinevate klubide esindajad.
4.1.2. Vaidluste lahendamisel lähtub kohtunikekogu käesolevast juhendist ja vastava mänguversiooni ITHF-I reeglitest.
4.1.3. Kohtunikekogu otsus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.
4.2. Juhendi rikkumine ühe mängija või grupi mängijate poolt, samuti tõsine määruste rikkumine või regulaarne määruste rikkumine, võivad kaasa tuua alljärgnevaid sanktsioone:
a) Hoiatus;
b) Punktide mahaarvamine;
c) Ajutine diskvalifitseerimine;
d) Meistrivõistlustelt eemaldamine ning ELHL-I egiidi all toimuvatele võistlustele mittelubamine
4.2.1. Mängija diskvalifitseerimise korral arvestatakse talle kaotus tulemusega 0:10 kõikide toimunud ja toimumata kohtumiste eest.
4.2.2. Juhul kui mängija keeldub turniiri jätkamast ning ta on pidanud vähem kui 1/3 mängudest, arvestatakse talle kaotus tulemusega 0:10 kõikide toimunud ja toimumata kohtumiste eest.
4.2.3. Juhul kui mängija keeldub turniiri jätkamast ning ta on pidanud rohkem kui 1/3 mängudest, arvestatakse talle kaotus tulemusega 0:10 kõikide toimumata kohtumiste eest.
4.3. Play-off seeria otsustavateks mängudeks määratakse ühe osapoole soovi või nõudmise korral kohtunik.
4.3.1. Kohtunik määratakse nende kogenud mängijate hulgast, kes pole enam võistlusega seotud ning pole kummagi mängija klubikaaslane ega sugulane.
4.3.2. Juhul kui esineb vaidlust tekitav situatsioon või kohtunik eksib, võib mängija esitada kohtunikekogule soovi olukorra ülevaatamiseks ainult pärast kohtuniku otsuse täitmist.

5. Reitingupunktide arvestamine
5.1. Igal etapil osalemise eest teenib mängija reitingupunkte vastavalt saavutatud kohale.
5.2. Reitingupunkte teenivad kõikide etappide parimad mängijad. Etapi võitja saab 100 punkti. Teise koha omanik teenib 90, kolmandale kohale tulnud mängija 80, 4. koht – 75, 5. koht – 70, 6. koht – 65, 7. koht – 60, 8. koht – 55, 9. koht – 50, 10. koht – 45, 11. koht – 40, 12. koht – 35, 13. koht – 30, 14. koht – 25, 15. koht – 20, 16. koht – 15, 17. koht – 10, 18. koht – 5, 19.  koht – 2, 20. koht – 1 punkti.
5.2.1. Meistrivõistluste reitingupunktid avalduvad üldturniiri kokkuvõttes ilma vanusegruppe arvestamata.
5.2.2. Meistrivõistluste reitingupunktide arvestamisel ei lähe arvesse välisvõistlejate tulemused. Eesti meistrivõistluste arvestusse kantakse ainult Eesti klubide mängijate tulemused.
5.3. Eesti meistrivõistluste lõpliku paremusjärjestuse moodustamisel võetakse arvesse iga mängija kuue (6) parima etapi tulemused seitsmest (7) võimalikust.
5.4. Juhul kui meistrivõistluste kokkuvõttes on mitmel mängijal võrdne arv reitingupunkte (üldsumma formueeritakse iga mängija kuue parima etapi tulemustest), arvestatakse nende lõplikud kohad järgnevate näitajate alusel:
a) Etapivõitude arv;
b) Parim tulemus kõikidelt etappidelt;
?) Parimate tulemuste hulk kõikidelt etappidelt;
d) Parimad näitajad omavahelistest mängudest kõikidel etappidel (punktid, võidud, väravate vahe).

6. Autasustamine
6.1. Nii kõikide etappide kui meistrivõistluste üldkokkuvõttes viiakse läbi parimate mängijate autasustamine.
6.1.1. Eesti meistrivõistluste parimaid mängijaid kõikide etappide kokkuvõttes autasustatakse medalitega esimese, teise ja kolmanda koha eest neljas kategoorias -  avatud ehk open kategooria (vanusepiiranguta), juuniorid (kuni 18-aastased), veteranid (40-aastased ja vanemad) ning naised.
6.1.2. Kõikide etappide parimaid mängijaid autasustatakse diplomiga esimese, teise ja kolmanda koha eest neljas kategoorias - avatud ehk open kategooria (vanusepiiranguta), juuniorid (kuni 18-aastased), veteranid (40-aastased ja vanemad) ning naised.
6.1.3. Kõikide etappide parimaid mängijaid avatud kategoorias võib sõltuvalt saavutatud tulemusest premeerida eriauhindaega.
6.2. Etappide ja meistrivõistluste parimate mängijate autasustamine toimub vastavalt rahvusvahelisele sportlikule printsiibile: auhinnad esimese, teise ja kolmanda koha saavutanutele antakse igas kategoorias välja juhul kui nimetatud kategoorias osaleb viis või enam võistlejat. Juhul kui ühes kategoorias osaleb neli või vähem sportlast, autasustatakse ainult võitjat.

Peatükk 2. Meeskondlikud Eesti meistrivõistlused 2008/2009

7. Üldised tingimused
7.1. Meeskondlikud Eesti meistrivõistlused loetakse ametlikuks tingimusel, et võistlustel osalevad neli või enam võistkonda.
7.2. Meeskondlikud Eesti meistrivõistlused 4 kuni 8 võistkonna osavõtul koosnevad põhiturniirist ja play-off seeriast ning viiakse läbi üks kord hooaja jooksul.
7.2.1 Juhul kui meeskondlikel Eesti meistrivõistlustel mängivad enam kui 8 võistkonda, moodustatakse kaks valikgruppi lähtuvalt Rahvusvahelise Lauahoki Föderatsiooni (ITHF) klubide reitingust. Mõlema valikgrupi kaks parimat võistkonda pääsevad play-off seeria poolfinaali, kus ühe valikgrupi võitja kohtub teises valikgrupis teise koha saavutanud võistkonnaga ja vastupidi.
7.2.2. Juhul kui meeskondlikel Eesti meistrivõistlustel osaleb kuni 8 võistkonda, toimub esmalt põhiturniir ja seejärel play-off.
7.2.3. Juhul kui meeskondlikel Eesti meistrivõistlustel osalevad ainult neli võistkonda, siis play-off seeriat ei toimu. Mängitakse üksnes kohamänge. Põhiturniiri kaks parimat mängivad 1.- 2. kohale ja kaks ülejäänud 3.- 4. kohale.
7.2.4. Põhiturniiril ja play-off seerias mängitakse üks võistkondade vaheline kohtumine.
7.2.5. Üks võistkondade vaheline kohtumine koosneb 16 mängust süsteemis 4x4 (iga mängija kohtub ühel korral vastasvõistkonna kõikide mängijatega).

8. Võistkonna koosseis
8.1. Iga võistkond peab olema moodustatud lähtuvalt klubilisest printsiibist, omama püsivat nime ning sarnast varustust.
8.1.1. Meeskondlikel meistrivõistlustel tohivad osaleda vaid need mängijad, kelle klubid on maksnud enne turniiri algust Eesti Lauahoki Liidule osalemistasu.
8.2. Ühes võistkonnas tohib meistrivõistlustele registreerida 3 kuni 5 mängijat, kelle hulgast valitakse kapten, kes nimetab võistkonna koosseisu igaks kohtumiseks ning samuti määrab protokollipidaja.
8.3. Ühes kohtumises tohivad osaleda vaid selleks kohtumiseks üles antud mängijad. Mängijate vahetamine kohtumise ajal ei ole lubatud.
8.4. Klubi nõusolekul võib meeskonda mittearvatud mängija (viies mängija) esindada ajutiselt teist klubi. Mängijate üleminekud klubist klubisse on meistrivõistluste kestel keelatud.
8.5. Võistkonda, kuhu on registreeritud vähem kui kolm mängijat, meistrivõistlustele ei lubata.

9. Võistluse läbiviimise kord ja punktide arvestamine
9.1. Kõik põhiturniiri ja play-off seeria mängud peetakse lähtuvalt Eesti meistrivõistluste juhendist ning vastavalt Rahvusvahelise Lauahoki Föderatsiooni (ITHF) reeglitele.
9.2. Mängija võidu eest ühes kohtumises teenib meeskond 1 punkti, viigi ega kaotuse eest punkte ei anta.
9.2.1. Kõikide mängijatevaheliste kohtumiste tulemused fikseeritakse protokollis ning neid kasutatakse täiendavate näitajatena vaidlusaluste küsimuste lahendamisel.
9.2.2. Võidu eest ühes mängus teenib meeskond 2 punkti, viigi eest 1 punkti, kaotuse eest 0 punkti.
9.2.3. Meeskondade omavaheliste võrdsete näitajate korral arvestatakse individuaalsete meistrivõistluste juhendit (punkt 3.3)
9.2.4. Play-off seerias toimub viigilise tulemuse korral meeskondade kaptentite vaheline lisakohtumine.
9.2.5. Meeskondlike meistrivõistluste ajal mängijate üle individuaalset arvestust ei peeta.

10. Muud tingimused
10.1. Kõik vaidlusalused küsimused lahendatakse lähtuvalt Eesti meistrivõistluste juhendist (punkt 4).
10.2. Autasustamine toimub vastavalt Eesti meistrivõistluste juhendile (punkt 6).
10.3. Meeskondlike meistrivõistluste tulemused loetakse ametlikeks ning fikseeritakse Eesti Lauahoki Liidus (ELHL) ning Rahvusvahelise Lauahoki Föderatsiooni (ITHF) reitingus. Meeskondlikel meistrivõistlustel saavutatud mängijate parimad individuaalsed tulemused ei kajastu individuaalses reitingus.

Peatükk 3. Eesti karikavõistlused 2009

11. Üldised alused
11.1. Eesti karikavõistlusi käsitletakse eraldi turniirina parimate mängijate jaoks ning viiakse läbi spetsiaalselt väljatöötatud skeemi alusel.
11.1.1. Eesti karikavõistlused on avatud ka välisvõistlejatele, vanuselised ja soolised piirangud puuduvad.
11.2. Enne võistluste algust toimub võistlejate registreerimine ning osavõtutasu maksmine, mille suuruse määrab Eesti Lauahoki Liit (ELHL).
11.3. Eesti karikavõistlused koosnevad ühest üldturniirist, mis viiakse läbi play-off süsteemis, kooskõlas STIGA lauahoki reeglitega, mis on kinnitatud Rahvusvahelise Lauahoki Föderatsiooni (ITHF) poolt.

12. Läbiviimise kord
12.1 Üldised alused:
12.1.1. Mängijate asetamine toimub nende paigutamisega eelnevalt ettevalmistatud turniiritabelisse, mida muuta ei tohi.
12.1.2. Kõik registreeritud mängijad saavad karikavõistlusteks paigutuse ja numbri vastavalt oma kohale rahvuslikus reitingus, mis omakorda lähtub ITHF-I üldreitingst.
12.1.3. Eesti karikavõistluste finaalvõistlusel võivad osaleda kuni 32 mängijat. Juhul kui võistlustele registreerub rohkem soovijaid, siis viiakse läbi eelringid, kus osalevad uustulnukad ning madalama reitinguga mängijad.
12.1.4. Mängijaid, kes kannavad kõrgemaid reitingunumbreid esimesest kuni kaheksandani, loetakse asetatud mängijateks ning nad paigutatakse tabelisse tenniseturniiridest tuttaval põhimõttel. Ülejäänud mängijad ehk asetamata mängijad paigutatakse üldisesse loosirattase ning nende tabelikohad selguvad pimeda loosi tulemusel.
12.1.5. Kõrge reitinguga (kohad 1-8) ehk asetatud mängijad võivad oma asetusest loobuda. Sellisel juhul arvestatakse nad asetamata mängijate hulka ning nende asetatud kohad lähevad üle järgmistele asetamata mängijatele lähtudes kehtivast reitingust.
12.1.6. Loosimise viivad läbi asetatud mängijaid (kohad 1-8), kes esimesest alustades loosivad endale tulevase vastase.
12.1.7. Juhul kui turniiril osaleb vähem mängijaid kui tabelis ette nähtud või selleks avaldavad soovi kõik osalejad, siis viivad loosimise läbi turniiri korraldajad.
12.1.8. Turniiritabel loetakse täidetuks kui Eesti karikavõistlustel osalevad 16, 24 või 32 mängijat.
12.1.9. Loosimine viiakse läbi üks kord ja kõik hilisemad muudatused on keelatud.

12.2. Turniirisüsteemi põhialused:
12.2.1. Ühte kohtumist Eesti karikavõistlustel nimetatakse seeriaks ning see koosneb mitmest mängust. Esimestes ringides mängitakse parim viiest põhimõttel kuni ühe osapoole 3. võiduni. Alates 1/8-finaalidest mängitakse parim seitsmest printsiibil ühe osapoole 4. võiduni.
12.2.2. Play-off mängudes viike ei tunnistata. Normaalaja lõppemise järel toimuv viigilise tulemuse korral lisaaeg kuni esimese väravani. Lisaaja puhul lähtutakse Eesti meistrivõistluste juhendist (punktid 2.4.6. – 2.4.12.).
12.2.3. Seeria võitja pääseb järgmisesse ringi, kuid kaotaja minetab šansi Eesti karika eest võistlemiseks. Siiski jätkab kaotaja võistlust lohutusturniiril madalamate kohtade ja reitingupunktide eest. Juhul kui kaotaja loobub edasi mängimast, loetakse seeria võitjaks tema järgmine vastane.
12.2.4. Turniiri üldise paremusjärjestuse määramisel ei lähe arvesse kogutud punktid ega väravate vahe. Arvestatakse ainult seeriate tulemusi.

13. Kohtunikud ja autasustamine
13.1. Kõik vaidlused lahendatakse lähtuvalt Eesti meistrivõistluste juhendist (punkt 4).
13.2. Võistluse võitja omandab aunimetuse “Eesti karikavõitja”, nimelise graveeringuga suure rändauhinna ajutiseks hoiustamiseks ning väikese auhinna alaliseks hoiustamiseks. Finalist omandab aunimetuse “Eesti karikavõistluste finalist” ning väikese auhinna alaiseks hoiustamiseks. Kolmanda koha omanik omandab aunimetuse “Eesti karikavõistluste medalivõitja” ning väikese auhinna igaveseks hoiustamiseks.
13.3. Eesti karikavõistluste tulemused loetakse ametlikeks ning fikseeritakse Eesti Lauahoki Liidus (ELHL) ning Rahvusvahelise Lauahoki Föderatsiooni (ITHF) pingereas.

Peatükk 4. Koondise moodustamine

14.1. Hooaja tulemuste põhjal moodustab Eesti Lauahoki Liit (ELHL) Eesti koondise Rahvusvahelise Lauahoki Föderatsiooni (ITHF) tiitlivõistlusteks, milleks on maailmameistrivõistlused ja Euroopa meistrivõistlused.
14.1.1. Eesti koondise koosseisu võivad kuuluda ainult Eesti Lauahoki Liitu (ELHL) esindavad mängijad, kellel on kehtiv Eesti Vabariigi pass.
14.2. Koondise moodustamisel arvestatakse mängijate punkte rahvusvahelises reitingus. Iga kandidaadi puhul arvestatakse kuute (6) parimat tulemust Eesti meistrivõistluste 2008/2009 etappidel.
14.2.1. Juhul kui Eesti koondise kandidaat loobub koondise eest mängimast ning turniiril on veel vabu kohti, võib Eesti Lauahoki Liidu juhatus läbi vaadata iga mängija kandidatuuri ning viimase valmisoleku korral eraldada talle osalemisõiguse turniiril (wild card).
14.2.2. Wild cardi andmisel peab Eesti Lauahoki Liidu juhatus arvesse võtma alljärgnevaid näitajaid: a) mängija tulemused ja senised saavutused; b) mängija aktiivsus ja osavõtlikkus lauahoki edendamisel; c) kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine.
14.3. Hooaja parimad mängijaid, kes on valitud koondisesse sportlike põhimõtete alusel, võivad taotleda soodustusi rahvusvahelistele suurvõistlustele sõiduks (MM, EM, maailma karikasarja etapid).
14.3.1. Soodustustele võivad pretendeerida kaheksa parimat mängijat Eesti meistrivõistluste avatud kategooria üldarvestuses, samuti juunioride, veteranide ja naiste kategooriate üldvõitjad.
14.3.2. Soodustusena võidakse arvestada a) osalist või täielikku võistluskulude katmist; b) spordivarustuse eraldamist; c) eriauhindade või suveniiridega autasustamist.
14.4. Eesti koondise lõpliku koosseisu määrab ja kinnitab Eesti Lauahoki Liidu juhatus.

Juhend on kinnitatud 30. juulil 2008.a.